Juureravi ehk endodontia

juureraviJuureravi ehk endodontia on hambaraviharu, mis tegeleb hambasäsi (ehk hambapulbi) ja juuretipu piirkonna haiguste diagnoosimise, ravi ja ennetusega. Tihti võimaldab just juureravi protseduur säilitada hamba, mis vastasel juhul tuleks eemaldada.

Miks on vaja teostada juureravi?

Juureravi vajab hammas, mille säsi on kas väga sügava hambaaugu või trauma tagajärjel põletikuline või surnud. Sellisel juhul tavapärane hambatäidis probleemi ei lahenda, sest mööda vereringeta juurekanalit levib infektsioon lõualuusse, kus see võib põhjustada isegi eluohtlikke tüsistusi. Adekvaatse juureravi tulemusel paraneb isegi lõualuusse ulatunud põletik. Ravitud juurega hammas töötab tulevikus nagu iga teinegi parandatud hammas, kuigi võib olla hapram.

Mis on juureravi eesmärk?

Juureravi eesmärk on pöördumatult kahjustunud hambapulbi eemaldamine juurekanalitest, selle kanalisüsteemi desinfitseerimine ning seejärel kanalivalendiku tihedalt täitmine. Juure ümberravi puhul tuleb aga kanalitest esmalt eemaldada vana, nakatunud juuretäidis. Juurekanaleid puhastatakse spetsiaalsete nõeltega hamba mälumispinnale puuritud ava kaudu. Juurekanali anatoomia täpsustamiseks, nõelte tööpikkuse määramiseks ja juuretäidise kvaliteedi kontrollimiseks tehakse juureravi käigus mitu suusisest röntgenülesvõtet.

Mis võib raskendada juureravi teostamist?

Juureravi võivad oluliselt raskendada kitsad, kõverad, ühinevad ja hargnevad, luustunud või laienenud ning sulgumata juuretipuga kanalid. Ka varasema ravi käigus kanalisse murdunud instrumendid, juurekruvid ja juuretihvtid võivad ümberravi oluliselt takistada. Kanaliseina astmed, perforatsioonid või vanamoodne kivikõva juuretäidis võivad muuta juure ümberravi võimatuks. Juureravi protseduuri võib oluliselt takistada piiratud suuavanemine, väljendunud okserefleks ja raskus kohaliku tuimastuse saavutamisel. Vaatamata konservatiivse juureravi üldiselt kõrgele õnnestumisprotsendile, vajatakse kuni 10% juhtudel lisaks ka kirurgilist sekkumist (juuretipu kirurgiline eemaldamine (ehk apikotoomia) ning perforatsiooni või resorptsiooni defektide parandamine), mis on sageli ainus võimalus, et hammas jääks alles. Kuigi kirurgilise korrektsiooni prognoos on üldiselt hea, peab arvestama, et kuni 5% juhtudel tuleb hammas sellele vaatamata ikkagi eemaldada. Väga ulatuslikult või lootusetult hävinud hamba- või kinnituskoe korral võib juureravi olla vastunäidustatud.

Millised on võimalikud tüsistused?

Juureravi sagedasemad tüsistused on närvikambri põhja perforatsioon ja astme või ava tekkimine kanaliseina. Väga tülikas on kanali blokeerumine murdunud
instrumendiga. Valunähte võib põhjustada medikamentide või juuretäidise materjalide sattumine üle juuretipuava lõualuusse, harvem ka põskkoopasse või närvikanalisse. Juureraviga võib alguses kaasneda juuretipu piirkonna kroonilise põletiku ägenemine. Lisaks valunähtudele võib tekkida ka lokaalne paistetus. Ägedate põletikunähtude puhul võib osutuda vajalikuks antibiootikumikuur. Juureravi järel tuleb hamba krooniosa taastada võimalikult kiiresti. Et vähendada hambaseina murdumise riski, tuleks tagahambad taastada tervet mälumispinda haarava ülesehitusega. Vastupidavaima tulemuse annab hamba kroonimine. juureravi